Tallinn. Saaremaa. Eesti.
Tallinna Linnamuuseumi Peeter I Majamuuseum on Tallinna ja vast kogu Eesti vanimaid muuseume, olles avatud aastast 1806. Maja ise on vanem, pärinedes 17.sajandi lõpust, Peeter I käsutusse osteti see 1400 rubla eest 1714 aastal.
Koos teiste omandatud maadega moodustunud maaalal alustas Peeter lossi- ja pargiala ehitamist, mida täna tunneme Kadrioruna.
Peatumata hoone vahepealsetel tõsudel ja mõõnadel on ta täna hästi hoitud ning sobivalt väärikaid ning ainulaadseid eksponaate endas peitev majamuuseum vahvate vastuvõtjate ja juhendajatega, kes sooviksid ja võiksid oma riietusega eristuda külastajatest.
Ehk - lõputöö - muuseumitöötaja mugav rõivastus igapäevaseks tööks.

Töötaja rõivastus peaks sisaldama järgmiseid peamiseid karakteristikuid: mõjutused 18 sajandist, daamilikult kehasõbralik lõige, siiski mitte liialt liibuv jätmaks vabaduseruumi igapäevaseks mugavuseks nii enne kui peale lõunat.
Tehnoloogiliselt mõjuvad hästi voldid. Kliendiga arutletud suure ja koheva seelikuosa võimalikkust, paraku see ei võimaldaks ohutult ja takistusteta liikumist.
Ülaosa jääb küljejoont aimama, aga ei ole tihedalt liibuv, taaskord tööriietuse ergonoomika.
Materjalisoov ühevärviline samet, millele esmasele moejoonisele tuginedes lisatud mustriline ning liivakellafiguuri visualiseeriv mustriline kangas, fragmente kasutatud toote ühtsema ansambli loomiseks seeliku alaosa juures.
Lisamaterjalid - kaunistused kleidile (pits, pärlid, ilupaelad). Varrukaotstes siid. Peitlukk, nööbid. Kostüümi lihtsa joone hoidmiseks ei ole lisatud taskuid vaid lisatud põhimaterjalidest kombineeritud väike käekott.
Esialgne moejoonise visand ja moejoonis.
Tehniline joonis


Läbilõikejoonised
![]() tehniline joonis läbilõigetega | ![]() tehniline joonis läbilõigetega esiosa |
---|---|
![]() tehniline joonis läbilõigetega tagaosa | ![]() J-J |
![]() D-D | ![]() B-B |
![]() A-A | ![]() C-C |
![]() H-H | ![]() E-E |
![]() I-I | ![]() G-G |
![]() F-F |
-